Nädalavahetus lombi taga
Eiei - päris Ameerikas ma ei käinud, kuid vee alt läbi küll - sõitsin elus esimest korda kiirrongiga Londonisse. Külla ühele sõbrale. Lihtsalt nädalavahetuseks. Ja rong ikka täitsa kihutas mis põrunud kuni La Manche väinani, kus pandi pidurid peale ja teatati, et kuna tunnelis on probleem elektrivarustusega, siis viibib kohalejõudmine ca pool tundi. Tegelikult arvutas rongijuht pärast, et hilinemine oli 47 minutit. See selleks, peaasi, et ikka kohale jõudsin.
Esimesed kaks päeva olin sõbra Stepheni pool ning pühapäeval sain terve päeva ringi jalutada. Stepheni soovitusel võtsin ette Londoni toredamad pargid - Hyde, Green ja St. James omad. Ja järgnevalt siis ka mõned pildid mu jalutuskäigust, mis tipnes sellega, et sain väikese päikesepiste - ega kolm päikeselist päeva Londonis pole ju tavaline :)
Kõigepealt siis Hyde park, mis on ikka üks paras lahmakas, kuid tore. Rahvast nagu murdu. Siin on siis tagurpidi kasvav puu:
ja järveidüll:
Hyde pargis on teadupärast kõigile teada-tuntud kõnemeeste nurk ehk Speakers’ corner, kus oli igat karva mehi/naisi kõnelemas. Tõtt-öelda, üritades küll soolist võrdõiguslikkust igati korrektselt kajastada, olen sunnitud tõdema, et ma ei mäleta ühtegi naist seal kõnelemas. Siin igatahes on kaks kõrvuti seisnud meest:
Esimene neist jutustas piiblist, teine islamist - kas pole see ehe demokraatia?
Aga siin on üks eriskummaline esineja, kes lubas välja anda 50 naela sellele, kes leiab tema jutus kasvõi ühe mõtte, millega ta ei nõustu (lisatingimus oli see, et 80% kuulajatest pidid selle inimesega nõustuma). Aga sellise sildiga mehega ei saa ju rallit sõita:
Kuna tee Hyde pargist Green parki viib mööda Buckinghami paleed, siis siin on ka üks egotrippidest:
(mu fotokal on lausa iseenda pildistamise funktsioon peal :)
Green park oli ka tore - mitte, et ükski neist oleks suurema kriitika vääriline. Kuid pilte ma seal ei teinud - tegin hoopiski paar klõpsu St. James pargis:
Ja siis läksin majade vahele uudistama ja ka tuttavaid kohti kaema nagu Covent Gardeni turg, kus üks väike putka müüb väga mõnusaid suuri präänikuid või kuidas seda cookies sõna tulekski tõlkida… Kaasavõetud kaks präänikud olid kohe eriliselt mõnusad täna töö juures kohvi kõrvalisena. Kui Covent Gardenist St.Pauli katedraali poole minna, siis pole raske märkamata jätta ka ühte kummalisevõitu hoonet. Ehk kõik vandenõu-teoreetikud rõõmustage, sest pildil on vabamüürlaste Londoni suurloozh:
Aga läheme idülli juurde tagasi. Mis oleks London ilma Thames jõeta…
ja ilma Westministerita…
ning ilma Londoni silmata (London Eye)…
Ja kui poleks seda müütilist jõge, poleks ka ju olemas lõunakallast, mis kubiseb kõiksugustest tänavamuusikutest/-kunstnikest ja muidu efektiga peenraha teenijatest. Siin on üks roheline sisalik, kes otse loomulikult sõidab jalgrattaga. Aga mitte koguaeg - kui keegi talle mõne penni viskab, siis kukub see elukas väntama. Kuigi ratas paigalt ei liigu, tiliseb kelluke suurest väntamisest kuni pandud raha vääriliselt väntamist jätkub. Ja siis seisab ta paigal nagu kipskuju kuni keegi jälle rahanatukest poetab.
Ja siis hakkasingi vaikselt Brüsseli poole tagasi minema - Waterloo raudteejaam on just lõunakalda ääres ning kaugele polnud vaja minna ja ega poleks tahtnudki - päiksepiste oli oma töö teinud. Aga mitte liiga hullusti. Igatahes jagus mul täiearulist mõistust ka järgmiseks egotripiks Waterloo jaama ees (varjus) treppidel aega parajaks istudes:
Jaamas käisin ka toidupoes, et omale reisist paar suveniiri osta. Toidupoes?! Nojah, küpsist ja teed pidi ju ometigi kaasa ostma :D
Summary: Week-end in London with a stroll through the main parks: Hyde, Green and St. James. And also some pictures from the South Bank. And in order to be absolutely kitchy, I bought tea and biscuits as eatable souvenirs :)
September 29th, 2007 at 8:19 pm
Oi, mul hakkas suu vett jooksma — shortbread!