Tühipaljas loba
- muud mul ei ole praegu kirjutada, kui vaid loba. Sellest mõttetusest tingituna on siis ka selle ja eelmise postituse ajaline vahe. Nojah, sai vahepeal Berliinis ja Odessas tööasjus käidud ning vahepeal ka Antwerpenis alesid ära kasutamas, kuid muud nagu suurt pole juhtunud. Ahjaa, klaverit mängisin ka vahepeal natuke, kuid sellega on nüüd asjad ühel pool.
Üks halenaljakas asi küll juhtus - nimelt minu korteris otsustas omanik, et rõdu põrandakate pole enam just kõige uuemas nooruses ja see on vaja välja vahetada. Tööd algasid eile nii, et õhtuks oli meistrimees Vito pooled keraamilised plaadid maha pannud. Täna pani teise poole ja hakkas rõdu ääri vuntsima. Ja siis ma avastasin, et omanik on otsustanud rõdule panna mustad plaadid. Ainus infokild, mis siit praegu puudub, on see, et mu rõdu on lõuna pool. Päikselistel päevadel on siis teada, et sinna palja jalaga astuda pole mõtet. Nojah, mis ma virisen. Siin Brüsselis on sel suvel päikest olnud sama palju kui Kuul lund.
Summary: I’ve really nothing significant or interesting to write…