Väljasõit Leuvenisse
Tegelikult peaks ju siin kasutama kahte nime - Leuven ja Louvain (ehk siis flaami ja prantsuse/vallooni päraselt). Aga see selleks. Sõltumata oma nimest asub see linnake vaid 25 km kaugusel Brüsselis ning sinnaminek oli lihtsalt ajaline paratamatus. See, et ma sinna eelmisel pühapäeval sattusin, on seotud Valmariga - tema mu sinna kutsus. Valmar võttis osa ühest rahvusvahelisest teatriprojektist ning viimane etendus oli just Leuvenis. Eelmised etendused, mis toimusid Maastrichtis, olid eelnevalt välja müüdud. No saigi siis teatrielamusi mindud vaatama; etenduse nimi oli muuseas "Why am I in Scotland". Sisuks näitlejate endi lugude põimik sidudes väga isiklikke läbielamusi ning olulisi sündmusi. Aga ükski näitleja ei rääkinud endast - igaüks rääkis enda isiku läbi teiste lugusid. Väga palju viidati eemalolekule, koduigatsusele ja muule sellisele kraamile ehk siis etendatud lugude kohatine isiklik side minu enda looga oli paratamatu. Igatahes suured tänud Valmarile, et ta mind sinna kutsus. Valmar tuli pärast seda Brüsselisse ning üritasin talle siis seda linna nii hästi tutvustada kui võimalik. Ja need, kes arvasid, et ta õlut ei joo, peaksid seda uuesti tema käest üle küsima :)
Aga nüüd natukene Leuvenist. Tegemist on eheda ülikoolilinnaga, kus ringi käies tunned mõnusat noorust pulbitsevat hoovust. Tänavatel on sadu noori jalgrattureid, kes rahulikult pedaalides kampade kaupa ühikast pubidesse tõttavad või siis lihtsalt niisama mõnusat sügissooja õhku ahmivad (olin seal pühapäevasel päeval - ei oska arvata, kuidas elu seal nädala sees välja näeb). Ja pubidest seal puudust ei ole - nagu ka tudengitele kohaselt odavamatest söögikohtadest. Ise ma käisin söömas ühes inglise stiilis pubis, kus lauakateteks oli pandud suured paberid, mida sai sööki oodates laual topsis olnud kriitidega sodida. Nojah, mõni kindlasti oleks võimeline ka midagi kaunimat sinna joonistama kui minu sodi… :)
Kunagi ma arvasin, et Tartus on Tartu vaim - mis iganes vormis ja mis iganes interpretatsioonis. Ma usun, et midagi taolist on siiamaanigi ning jääb ka tulevikuski, kuid kas see ikka on just Tartu vaim? Tunnetades midagi taolist ka Leuvenis jõudsin ma mõttele, et äkki on tegemist mingi üldise ülikoolivaimuga - et just need vanad hooned ja sajandite jooksul läbi käivad tudengid oma lennukate ideede ja loovusega vormivad seda väikest asukohalinna, olgu see Tartu või Leuven.
Aga nüüd ka mõned pildid: raekoda, vaade ühele tänavale ning ülikooli raamatukogu (kui ma ikka õigesti aru sain)
Selle arvatava raekoja ees oli umbes 20-meetrine terasora, mille otsa oli kärbes torgatud :)
