Vahepeal oli ka nädalavahetus - oma tegemiste juures ei jõudnudki midagi sellest varem kirja panna. Igal juhul oli see muljekas. Kõigepealt aga reedest, mis siin taaskord lund sadas (ja mina mõtlesin, et mul õnnestub siia tulles talve eest põgeneda). Üritasingi siis lumesadu pildistada: üks, kaks ja kolm.
Kuna reed õhtul käisin ühe siinse kolleegi sünnipäeval (mis […]
Tänane lõunasoovitus - hobuseliha. Kuivõrd oma mäletamist järgi ma ei olnud hobust varem söönud, siis otsustasin seda proovida. Päris hea oli. Minu eelarvamusele vastupidiselt ei olnudki see eriti vintske ja täitsa loomaliha moodi. Kaks mu lõunakaaslast võtsid toidu nimega Pudding noir ehk maakeeli verivorst. Võite kohe ära unustada selle müüdi, et verivorsti vaid Munamäe jalamil […]
Käisin just lõunal tuntud O-Baris. Olen seal juba püsikliendiks kujunenud. Kui ma täna oma praadi ootasin, oli hiiglama lõbus jälgida teiselpool istuvat vanapaari. Naisterahvas oli selline tüüpiline pensionile jäänud nõukogude kooliõpetaja, kellel oli salvrätt hoolikalt krae vahele pistetud ning desserti süües liikus lusikas suure kaarega taldriku ja suu vahel. Tema kaaslaseks oli tõenäoliselt tema abikaasa […]
Täna pärast lõunat otsisin linnast oma Valentiinat. Ei leidnud. Üsna vähe oli ka muid just tänaseks mõeldud vaateid… Ühe nendest vähestest ma siiski tahaksin kõigile teile kinkida. See on pilt, millelaadne avaneb mu silme ette iga päev, kui ma tööle lähen ja pärast koju tõttan. See on sellesama vanamutikeste kohviku alumisel korrusel asuva kondiitriäri vaateaken. […]
Tänase päevaga ma olen igati rahul. Ja teate miks, see oli esimene päev, kus mul oli terve päev midagi konkreetset teha. Ja tegin oma asju kohe mõnuga - nii nagu peabki tegema. Kahjuks hakkas päeva teisel poolel meilisüsteem jamama ja ei saanud vajalikke asju ära saata. Ikka nokk kinni ja saba lahti ning saba lahti […]
Kui keegi soovib teada, mida tähendab olla diplomaat, siis soovitan soojalt lugeda J.Jõerüüdi “Diplomaat ja mälu”, mis ilmus üsna hiljuti kirjastuselt Tuum. Lugesin selle ise just läbi ja seetõttu julgen ka soovitada. Autor maalib väga piltlikult ja samas abstraktselt omaenese diplomaadielu seikasid, kujutades neid ka laiemas kontekstis. Minu jaoks oli paljud lõigud kliššeelikult deja vu‘d. […]
Nüüd siis on kord piltide käes. Pikemat juttu võite lugeda eelmisest postitusest.
1. Natüürmort suuskadega.
2. Püha Renaud võitlemas suusasaapaga.
3. La montagne - c’est moi! (elik Mägi, see olen mina!)
4. Kolm musketäri ja üks värviline.
5. Katastroof all paremas nurgas, sry keskel.
6. Iga algus on raske, aga lõbus.
7. Kui seda suusalifti ees ei oleks…
8. Lend eriti madalalt.
9. […]
Nonii, olen elusalt ja tervena tagasi nädalavahetuse suuskamiselt Prantsusmaal. Isegi naljakas mõelda, kus kõikjal ma olen juba ära käinud - Eestist vaadatuna võib shoppamine Saksamaal, töötamine Belgias ja suuskamine Prantsusmaal tunduda eriti uhkena, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et Luksemburg on väiksem kui Saaremaa, siis on see vist siililegi mõistetav.
Niisiis, suuskamine. Laupäeva hommikul oli start […]
Eile õhtul, kui tööpäev juba läbi oli, oli mul ees veel üks tööalane kohtumine. Et selleks aega parajaks teha, läksin lähedalasuvasse kohvikusse, kus vaateakendel on alati väga isuäratavad koogid olnud. Magusasõber olen ma ju alati olnud. Astusin siis sellesse Namur’i nimelisse kohvikusse sisse ja ronisin teisele korrusele (siin on enamus söögikohti mitmekorruselised). Tellisin siis kohvi […]
Eile lõunal sain ka ühe eriti toreda elamuse ja hea õppetunni. Nimelt juba tuntud O-Bar’is oli eile päevapraeks Ameerika filee. See oli juba teist korda, kui mulle pakuti midagi ameerikapäraselt. Esimene kord oli Antwerpenis, kus ma kohvikus olles tellisin kannibali rõstsaia, mida siinmail tuntakse rohkem kui toast americain (ehk õhuke kord pasteedi moodi toorest liha […]