A Round World

Nii, olen nüüd juba teist päeva Brüsselis. Täna küll vaid poolikult, sest hommikul oli mul võimalus käia Antwerpenis ja seal turisti mängida. Kõige paremaks minu rahulolu väljendamiseks on see, et vot see linn on senistest kõige lahedam. Seal on ajalugu, kunsti, kultuuri ja seda kõike mõnusa värvikirevuse keskel. Ajaloo parimad väljendusvormid - majad olid enamuses väga toredad ja õnneks mitte liialt ära vuntsitud. See on koht, kuhu tahaksin kindlasti tagasi minna ja rahulikumalt kui mu tänase 3 tunnise kaootilise siksakitamise käigus. Ja loomulikult oli mul seal ka fotokas kaasas. Lisaks lihtsalt tänavatel kõndimisele, käisin ma Antwerpeni katedraalis, meremuuseumis ja entograafia muuseumis. Kõigist neist nüüd ka pildid.
Kõige pealt siis Antwerpeni katedraal - katedraal ühelt suuremalt platsilt vaadatuna ning lähemalt. Kahtlemata on tegemist Luksemburgi sildade kõrval ühe suurejooneliseima ehitisega, mida minu silm on seletanud näha. Kohe peamise sissekäigu kõrval oli selline huvitav skulptuuride kooslus pühamu ehitamise kohta. Nüüd siis ka mõned sisevaated; ruumikitsikust seal nüüd küll ei saanud olla, sama ülespoole vaadatuna, üks paljudest altaritest (mul tuli kohe Indiana Jonesi film meelde :) ning säästupirnidega lühter. Ma tegin seal sees veel pilte, sest vaatamist oli seal tõsiselt palju. Rääkimata nt Rubensi altarimaalidest. Paljud pildid aga ei ole eetrikõlbulikud ning on nüüdseks juba läptopi ja ajaloo prügikasti visatud.
Edasi suundusin täiesti suvaliselt teed valimata jõe äärde, kust avanes selline tore pilt. Mööda kallast kõndides aga avastasin lossi. Ma küll mõtlesin, et see on justkui mulle loodud, et sinna siis pensipõlves kunstnikerdustega esmaabikappe nikerdades elama minna, kuid võta sa kasvõi näpust - tegemist oli meremuuseumiga. Seal sees ei hakanud ma pilte tegemagi - liiga palju oli kõiksugu laevamakette ja merekarude eluga seonduvaid asju, et teile kui tõelistele mererahva inemestele see suuremat huvi pakuks. Mõtlesin sealsamas, et kui nüüd panna Paks Margareet ja see loss omavahel sõdima, siis meie Margareetakene oleks vist kaalult üle.
Küll aga pakub minusugusele (st ka teile) kindlasti huvi etnograafia muuseumis nähtu. Kuid oh häda, sealgi oli rohkemgi kui vaja õudselt huvitavaid eksponaate. Mõnedest ma siiski otsustasin teile vaatamiseks ülesvõtte teha. Kõigepealt Aafrika saalist maskid. Olen kodustel põhjustel üsna tihedalt seotud Muumimaailmaga - sealtsamast Aafrika saalist leidsin oma eksirännakutele muumide eksistentsi osas ka lõpuks vastuse. Lubagem tutvustada - muumide esivanem (vähemalt minu silmis). Ning veel mõned maskid. Kui siis Aafrika, Ameerika ja Aasia saalid sai läbi kammitud ja kõik vaatamisväärne endasse imetud, jalutasin linna peal veel natuke ringi. Kohtumispaigaks oli meil raekojaplats - siin näete nii platsi kui ka raekoda. Natuke vähem väärikana tundub ühele eestlasele aga üks restoran, mille nimest tegin ka pilti. Siis veel ühe kiriku pilt, mis aga oli minu sealviibimise hetkel püha lõunasöögi tõttu suletud, mistõttu suundusin isegi suures näljas kõhukinnitust saama. Oregano nimelisest kohvikust, kus ma sõin rõstsaia Ameerika moodi, avanes selline igapäevaeluline pilt.
Ja ongi taas kõik. Loodetavasti õnnestub mul nädalavahetusel taas kuhugi rändama minna ja siis teile uusi elamusi pakkuda.

This entry was posted on Thursday, January 27th, 2005 at 9:42 pm and is filed under LUXiz. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.